Autori admin postitused

Millist domeeni nime valida turust sõltuvalt?

Interneti virtuaalses maailmas on kõige parem viis tähelepanu saamiseks valida endale meeldejääv aadressi nimi. Soovitavalt võiks see olla seotud pakutava teenuse või kaubaga.

Füüsilises maailmas on kohad jagutud asulateks ning nende sees olevateks tänavateks, millel omakorda asub palju numbritega kinnistuid (hooneid). Internetis vastaks sellele olukord, kus meil on aadress “maja” ja siis veel 70 tükki, mille lõpus on number. Mõne jaoks võib “maja2” või “maja24” olla juba üleliia keeruline. Kas olete kohanud inimest, kelle nime lõpus on number? Vastus on kindlapeale eitav. See tobe komme panna interneti aadressi lõppu või algusesse number tuleneb sellest, et ollakse ilma jäänud vaid tähtedest koosnevast nimest ja nii proovitaksegi tähelepanu saada.

Näited. Eesti tuntuim sotsiaalvõrk oli rate.ee ja sellele tekkisid kloonid rate24.ee ja muud. Samuti ei ole välismaalt tuua ühtegi kuulsat näidet numbrit sisaldavast aadressist.

Soovitus. Kindlasti olgu aadress ilma numbrita. Kui keegi teine on pahatahtlikult või lihtsalt jõudnud varem registreerida Eesti domeeni, siis võtke Euroopa Liidu või mõni rahvusvaheline domeen. Näiteks imemees.com on rahvusvaheliselt potentsiaali omav nimi, sest .com on tuttav kõigis internetti kasutavates riikides. Seevastu väikse riigi tunnus .ee ei pruugi seda kohe mitte olla. Kui tegemist on pikema sõnaga, siis lühendage see meeldejäävaks. Näiteks ETA võib tähendada rohkem kui ühte sõnade lühendit ja on selle pärast ka hea, et inimestele varem meelde jäänud. Siiski tuleks nime valikul ka arvestada võimalusega, et mõnes teises riigis on sellel erinev tähendus.

Kokkuvõttes valige nimi lähtuvalt sellest, kas olete suunatud mõnele riigile ja selle siseturule või soovite minna rahvusvahelisele turule. Sellel viimasel juhul valige kindlasti rahvusriigi tunnusest erinev domeen. Kas siis Euroopa Liidu puhul .eu või rahvusvaheliselt tuntud .com. Muidugi on neile kõrvale tulnud ka .co ja .name ja .me ning kümned muud domeenilaiendid aga need pole registreerimist väärt. See on midagi sarnast kui soovite poest osta kaupa aga sellel on erinevat värvi hinnasildid peale kleebitud, kuigi domeenid on kõik ühe nimega ja erinev on ainult laiend.

Teeme info kättesaadavaks

Teeme info kättesaadavaks internetis ja trükistel. Registreeritud kaubamärk imemees on mõeldud ennekõike järgmiste teenuste ja toodete pakkumiseks: reklaam, tekstitöötlus, graafiline kujundus, otsingumootoritega kindlustamine; veebisaitide ja infoportaalide loomise, disaini ja haldamise teenus; veebisaitide majutamine.

Sajandivahetuse paiku oli palju räägitud imesõna infoühiskond. Täpset definitsiooni sellele ei leitudki, mis oleks üheselt arusaadav olnud aga tundub, et praeguseks ajaks oleme selleni jõudmas või juba jõudnud. Info ei ole enam väheste väljavalitute poolt kontrollitav asi ja kõik inimesed mitte ainult ei kasuta seda, vaid ka toodavad ehk loovad sisu. Kuni interneti tulekuni oli info edastamise meedia või vorm ühesuunaline ehk tarbija pidi kasutama eraldi kanalit tagasisideks. Internetisuhtlus võimaldab kahepoolset infovahetust samas virtuaalses ruumis. Kaob ära füüsiline koht, kuhu tarbija peab toote või teenuse jaoks minema. Näiteks riik on paljud teenused digitaliseerinud, mis vähendab ametnike juurde kohalemineku vajadust. Infoühiskonna üheks tunnuseks oli ka digitaalne demokraatia ehk osalemine poliitiliste otsuste kujundamises.

Infoühiskond ja meedia

Toimetustest saab mööda minna ja avaldada oma teksti blogis või mõnes vabas portaalis. Televisiooni asemel võib teha oma video kättesaadavaks internetis ja sellele leida viiteid ning kaasamõtlejaid. Samuti on toimunud muutus äri puudutava info levikus. Kui veel 2004. ja 2005. aastal pakuti aktiivselt telefonikataloogides reklaami avaldamist, siis tänaseks päevaks on interneti levik selle ärimudeli tapnud.